Filotsoon - podcast

FEMINISM

Saates on Kadri Simm ja Raili Marling

Kas maailmal on üldse veel feminismi vaja? Kas on olemas üks ja ainus feminismi koolkond? Miks tekitab feminism nõnda vastakaid reaktsioone? Miks feminism pole ainult naistele? Mida võiks uurida Eestis feminismi vaatevinklist? Nende ja paljude teiste feministliku filosoofia küsimuste üle vestlevad kultuuriuurija ja Tartu Ülikooli professor Raili Marling ning Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm.

Saadet juhib Keyt Vainola
Salvestatud: mai, 2020


 

Kadri Simm

Kadri Simm on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu (BA), ta jätkas Kesk-Euroopa Ülikoolis soouuringute alal (MA) ning kaitses 2005. aastal Tartu Ülikoolis filosoofia erialal doktoriväitekirja teemal “Benefit-sharing: an inquiry into justification“.

Tänasel päeval töötab ta praktilise filosoofia dotsendina Tartu Ülikoolis ja ta peamised uurimissuunad on eetika, bioeetika ja poliitikafilosoofia. Tema akadeemilise CV-ga on võimalik tutvuda siin.


Raili Marling

Raili Marling on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust (BA&MA cum laude) ning 2006. aastal kaitses ta samas ka doktoriväitekirja teemal “Critical discourse analysis of anti-feminist rhetoric in the emergence of the conservative universe of discourse in the United States in the 1970s–1980s“.

Tänasel päeval töötab ta Tartu Ülikoolis professorina ning germaani-romaani doktoriõppe programmijuhina. Tema peamised uurimissuunad on kriitiline diskursuseanalüüs; soorollide mõju keelekasutusele; amerikanistika; võrdlev kultuuri-uurimine. Tema akadeemilise CV-ga on võimalik tutvuda siin.

 


Mõisted

feminism – akadeemilise feminismi keskmes on soolise ebavõrdsuse uurimine ning siia alla kuuluvad ka ökofeminism, liberaalfeminism, radikaalfeminism, queer-feminism; sai alguse poliitilisest liikumisest 19. sajandil, tänaseks on läbinud kolm suuremat lainet:
1) 19. saj. lõpp – 20. saj algul peateemaks naiste juriidilised õigused;
2) 1960.-1980. aastatel reproduktiivsed õigused, seksuaalsus;
3) 1990.-2000. aastatel heteronormatiivsuse kriitika, globalism, naistevastane vägivald;
on täheldatud ka juba neljanda laine algust ca 2008. või 2012. aastast, mil tähelepanu keskpunkti on jõudnud kehaline autonoomia, meeste rollide ümbermõtestamine ja intersektsionaalsus

liberaalfeminism – keskmes on võrdsete õiguste pakkumine kõigile indiviididele, olenemata nende soost

radikaalfeminism – keskmes on arusaam ühiskonna juurdunud patriarhaalselt olemusest, kus bioloogiline meessugu läbi kultuuriliste ja institutsionaalsete praktikate kasvatab oma võimu naiste võimu vähendamise arvelt 

neoliberalism – poliitiline liikumine, mille eesmärgiks on vähendada riigi sekkumist majandusse ning mille järgi on majanduses kesksel kohal indiviid

makjavellism – nimetus poliitikale, mis praktiseerib ebaeetilisi ja salakavalaid vahendeid 

ambivalentsus – mitmetähenduslikkus, näiteks sõna “tee” võib mõista nii joogina, kui ka rajana


Kasulik kirjandus

  • Metsvahi, Merili 2018. Adam Peterson kui esimese öö õiguse teema tutvustaja Eestis. Harrik, Airika; Metsvahi, Merili; Powell, Savannah RIvka (Toim.). Folkloristide 13. talvekonverents “Kas sugu loeb?”/ 13th Winter Conference of Folklorists „Does Gender Matter?“ Teesid (35−36).Kas sugu loeb?, Nelijärve, 8.-9.03.2018. Tartu.
  • Hupel, August Wilhelm 2016. Neitsilikkuse väärtusest eestlaste ja lätlaste hulgas. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 2−6.
  • Laur, Mati; Metsvahi, Merili 2016. Talutüdruk valgustuse paistel. Lisandusi August Wilhelm Hupeli artiklile. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 7−13. 
  • Nicholson, Linda 2006. Feministlikud vaidlused : Filosoofiline mõttevahetus. TLÜ Kirjastus.
  • Annus, Epp 2009. 20. sajandi mõttevoolud. Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Woolf, Virginia 1994. “Oma tuba”. Kirjastus Perioodika. 
  • Beauvoir, Simone de [1949] 1997. Teine sugupool. Tallinn: Vagabund.